Teie ostukorv on tühi.
Preeriaküünal leichtlini
Camassia leichtlinii
Leichtlini preeriaküünal - Camassia leichtlinii.
Püsik kõrgusega 0,6-0,8 m. Eelistab päikesepaistelisi kasvukohti. Seemnetest kasvatab pisikese sibula, mis hakkab õitsema 3-l aastal peale külvi. Sibulad on vaja ümber istutada iga 5-6 aasta järel. Õitseb mais-juulis.
Nimetus: nime -preeriaküünal- on pannud Põhja-Ameerika indiaanlased, kes kasutasid mõnede liikide sibulaid toiduks.
Kirjeldus: kasvavad mägistel niitudel, avatud kaljudel, mis on kevadel niisked ja suvel kuivad, parasniisketel Põhja-Ameerika aladel. Teda on 5-6 liiki. Preeriaküünal toodi Euroopa aedadesse mitte ammu, XIX sajandil. Leichtlini preeriaküünal kasvab parasniisketel aladel Vancuverist kuni Kaliforniani. Oma nime on ta saanud saksa aedniku Leichtlini järgi (1831-1910). Sibul on tal munajas, 1,5-4 cm läbimõõduga, söödav. Vars on 20-100 cm kõrgune. Õitseb suve alguses, vahel ka kevade lõpus. Õitsemise aeg on kuni 20 päeva. Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1837 aastast.
Kasvuala: päikeseline või poolvarjus.
Muld: sobib igasugune niiskust säilitav pinnas. Kasvab hästi ka raskel pinnasel kuid talvine liigvesi võib taime kahjustada.
Hooldus: ei vaja erilist hooldust, kuivadel suvedel tuleb kasta. Varakevadel kui lumi hakkab sulama ning päeval on muld juba soojenenud antakse täisväetist pealtväetisena. Kõige parem on kasutada nitrofoskat. Seda raputatakse ühtlaselt kasvualale 50-60 g/m2-le. Sügisel septembri lõpus-oktoobris taimed multðitakse turba või kõdusõnnikuga kaitseks talviste külmade eest. Turbakihi paksus on 5-7 cm, kõdusõnnikul 2-3 cm. Kevadel ja suvel kaitseb multš taimi kuivamise eest.
Paljundamine: sibulate ja seemnetega.Tema seemned vajavad pikka stratifitseerimise perioodi (4-5 kuud) sellepärast pole tal mitte ainult idanemine vaid ka tõusmete kasv (kuni esimese pärisleheni) madalatel temperatuuridel aeglane. Preeriaküünalt külvatakse sügisel. Seemnetega paljundamisel hakkavad taimed õitsema 3-4 aastal. Täiskasvanud sibulad moodustavad 3-4 aastal pesa mis koosneb 5-8 erineva suurusega sibulast. Iga 5-6 aasta järel on soovitav pesa laiali istutada. Peale sibulate väljakaevamist pole vaja juuri ära lõigata. Istutamiseni võib sibulaid hoida hästi õhustatud ruumis, kuid mitte päikese käes. Pesa jaotatakse vahetult enne istutamist. Sibulad istutatakse 12-15 cm sügavusele, vahedega 15 cm üksteisest. Parem on neid istutada puude alla. Augustis preeriaküünal kuivab ning kaotab oma välimuse. Sellepärast on neid soovitav istutada koos teiste püsikutega segapeenrasse. Kenad on ka teiste taimede foonil.
Püsik kõrgusega 0,6-0,8 m. Eelistab päikesepaistelisi kasvukohti. Seemnetest kasvatab pisikese sibula, mis hakkab õitsema 3-l aastal peale külvi. Sibulad on vaja ümber istutada iga 5-6 aasta järel. Õitseb mais-juulis.
Nimetus: nime -preeriaküünal- on pannud Põhja-Ameerika indiaanlased, kes kasutasid mõnede liikide sibulaid toiduks.
Kirjeldus: kasvavad mägistel niitudel, avatud kaljudel, mis on kevadel niisked ja suvel kuivad, parasniisketel Põhja-Ameerika aladel. Teda on 5-6 liiki. Preeriaküünal toodi Euroopa aedadesse mitte ammu, XIX sajandil. Leichtlini preeriaküünal kasvab parasniisketel aladel Vancuverist kuni Kaliforniani. Oma nime on ta saanud saksa aedniku Leichtlini järgi (1831-1910). Sibul on tal munajas, 1,5-4 cm läbimõõduga, söödav. Vars on 20-100 cm kõrgune. Õitseb suve alguses, vahel ka kevade lõpus. Õitsemise aeg on kuni 20 päeva. Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1837 aastast.
Kasvuala: päikeseline või poolvarjus.
Muld: sobib igasugune niiskust säilitav pinnas. Kasvab hästi ka raskel pinnasel kuid talvine liigvesi võib taime kahjustada.
Hooldus: ei vaja erilist hooldust, kuivadel suvedel tuleb kasta. Varakevadel kui lumi hakkab sulama ning päeval on muld juba soojenenud antakse täisväetist pealtväetisena. Kõige parem on kasutada nitrofoskat. Seda raputatakse ühtlaselt kasvualale 50-60 g/m2-le. Sügisel septembri lõpus-oktoobris taimed multðitakse turba või kõdusõnnikuga kaitseks talviste külmade eest. Turbakihi paksus on 5-7 cm, kõdusõnnikul 2-3 cm. Kevadel ja suvel kaitseb multš taimi kuivamise eest.
Paljundamine: sibulate ja seemnetega.Tema seemned vajavad pikka stratifitseerimise perioodi (4-5 kuud) sellepärast pole tal mitte ainult idanemine vaid ka tõusmete kasv (kuni esimese pärisleheni) madalatel temperatuuridel aeglane. Preeriaküünalt külvatakse sügisel. Seemnetega paljundamisel hakkavad taimed õitsema 3-4 aastal. Täiskasvanud sibulad moodustavad 3-4 aastal pesa mis koosneb 5-8 erineva suurusega sibulast. Iga 5-6 aasta järel on soovitav pesa laiali istutada. Peale sibulate väljakaevamist pole vaja juuri ära lõigata. Istutamiseni võib sibulaid hoida hästi õhustatud ruumis, kuid mitte päikese käes. Pesa jaotatakse vahetult enne istutamist. Sibulad istutatakse 12-15 cm sügavusele, vahedega 15 cm üksteisest. Parem on neid istutada puude alla. Augustis preeriaküünal kuivab ning kaotab oma välimuse. Sellepärast on neid soovitav istutada koos teiste püsikutega segapeenrasse. Kenad on ka teiste taimede foonil.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Sibultaimede seemnetest paljundamise iseärasused".
Eng.: Large camas, great camas. Suom.: isotähtihyasintti. Bot. syn.: Camassia suksdorfii Greenm.
